HND FAQ Pro

Suverehvide kasutamine on kohustuslik 1. maist kuni 15. oktoobrini. Lubatud on neid kasutada alates 1. märtsist kuni 1. detsembrini. Soovituslik on suverehvidele üle minna siis, kui ööpäevane keskmine temperatuur püsib stabiilselt üle +7 °C.

Talverehvide kohustuslikkus: Eestis on talverehvid (naast- või lamellrehvid, M+S märgistusega) kohustuslikud 1. detsembrist kuni 1. märtsini sõidukitel registrimassiga kuni 3500 kg. Sõltuvalt tegelikest ilmaoludest võib politsei nõuda talverehve ka väljaspool seda perioodi.

Naastrehvide lubatud periood: Naastudega talverehvide kasutamine on lubatud 15. oktoobrist kuni 31. märtsini. Talviste teeolude esinemisel võib naaste kasutada juba 1. oktoobrist kuni 30. aprillini.

Lamellrehvide kasutusperiood: Lamellrehvidega on lubatud sõita aastaringselt, kuid soovitame siiski suvel kasutada spetsiaalseid suverehve, kui suvine läbisõit tuleb üle 5000 km.

Mustrisügavuse nõue: Talverehvide minimaalne lubatud mustrisügavus on 3 mm. Soovitame rehvid välja vahetada juba siis, kui mustrisügavus jõuab 4 mm-ni, et tagada optimaalne haare.

Millal rehve vahetada? Kuigi seadus määrab kindlad kuupäevad, tuleb otsus teha lähtuvalt tegelikest oludest. Rehvitootjate soovitus on paigaldada talverehvid, kui keskmine ööpäeva temperatuur langeb püsivalt alla +7°C. Alla selle temperatuuri kaotavad suverehvid oma parimad omadused ja nende kasutamine muutub ohtlikuks.

Paljud juhid ootavad esimest lund, kuid siis on rehvitöökodades juba pikad järjekorrad. Targem on planeerida rehvivahetus oktoobri lõppu või novembri algusse.

Trahvid ja vastutus: Talverehvideta sõitmise eest võib saada rahatrahvi ning sõiduki omanikule määratakse karistuspunkt. Liiklusõnnetuse korral võib kindlustus keelduda kahju hüvitamisest, kui sõidukil ei olnud nõuetekohased rehvid.

Jah! Pakume kiiret kohaletoimetamist üle Eesti. Telli rehvid mugavalt meie e-poest ja me toimetame need otse sinu aadressile – olgu selleks kodu või rehvivahetuspunkt.

Parim aeg lamellrehvidele üle minna on siis, kui keskmine ööpäeva temperatuur langeb püsivalt alla +7°C. Alla selle temperatuuri kaotavad suverehvid oma elastsuse ja haarduvus halveneb märgatavalt.

Praktiline ajakava:

• Oktoobri lõpp – novembri algus on tavaliselt optimaalne aeg
• Ära oota esimest lund – siis on rehvitöökodades juba pikad järjekorrad
• Jälgi ilmaprognoosi – kui öised miinuskraadid algavad, on aeg vahetada

Kevadel: Lamellrehvid võib maha võtta märtsi lõpus – aprilli alguses, kui püsivalt plusskraadid. Lamellrehve võib kasutada pikemalt kui naastrehve (naastude lubatud periood lõpeb 31. märtsil).

Suvel on suverehvid alati parim valik: lühim pidurdusteekond, madalaim kütusekulu ja vaikseim sõit. Lamellrehvidega on küll lubatud sõita aastaringselt, kuid suvel kuluvad need kiiremini ja pidurdusteekond kuival asfaldil on pikem. Aastaringsed rehvid (all-season) sobivad suveks ja piiratud ulatuses ka varakevadeks ning hilissügiseks, kuid Eesti talves ei asenda need talverehve.

Tähtis: Lääne-Euroopa lamellrehvid on oma omadustelt pigem võrreldavad aastaringsete rehvidega ja ei sobi Eesti talveks. Soovitame suverehve kõigile, kelle suvine läbisõit ületab 5 000 km.

1. Leia õige rehvimõõt

Rehvimõõt on märgitud auto ukseaval (B-piilar), kütusepaagi luugil või auto kasutusjuhendis. Samuti saab näha rehvimõõtu Maanteameti e-teeninduses. Mõõt koosneb kolmest põhinumbrist, näiteks 205/55 R16:

• 205 – rehvi laius millimeetrites
• 55 – rehvi külgseina kõrgus (protsent laiusest)
• R16 – rehvi sisediameeter tollides (veljesuurus)

2. Kontrolli kiirusindeksit ja kandevõimet

Kiirusindeks (nt T, H, V) näitab, millise maksimaalse kiirusega rehv on kasutamiseks heaks kiidetud. Kandevõime (load index) näitab maksimaalset koormust rehvi kohta. Need peavad vastama auto tehnilises passis märgitule või ületama seda.

3. Vali kvaliteeditase vastavalt sõidustiilile

• Premium (Michelin, Nokian, Continental, Bridgestone, Goodyear) – parim haare, väiksem müra, pikem eluiga ning parem sõidukogemus
• Keskklassi (Hankook, Yokohama, Nexen, Kumho) – hea hinna-kvaliteedi suhe
• Soodusklassi (Sailun, Tracmax, Goodride, Westlake, Aplus) – soodsamad rehvid, mis on sobilikud neile, kellel talvine läbisõit väiksem ja/või auto madalam võimsus

4. Pööra tähelepanu EU-rehvimärgisele

EU-rehvimärgis näitab:

• Kütuseefektiivsust (A-E; A – kõige kütusesäästlikum; E – suurema veeretakistusega ning kõrgem kütusekulu)
• Märja tee haaret (A-E; A – kõige parem haardumine ja lühem pidurdusteekond; E – kehvem haardumine ja pikem pidurdusteekond)
• Välismüra (dB). Näitab müra sõidu ajal rehvi kõrvalt mõõdetuna. Ei tähista seda, kuipalju rehvimüra autosalongi kandub.

Seaduslik miinimum on 1,6 mm, kuid ohutuse tagamiseks soovitame rehvid vahetada juba siis, kui mustrisügavus langeb alla 3 mm. Mustrisügavust saab kontrollida spetsiaalse mõõtevahendiga, kuid lihtsama lahendusena sobib selleks ka 2-eurone münt: kui mündi kuldne äär jääb turvise sisse, on mustrit veel piisavalt.

Kvaliteetsed suverehvid kestavad keskmiselt 3–5 hooaega ehk 40 000–60 000 km, sõltuvalt sõidustiilist, teekatte kvaliteedist ja hooldusest.

Premium-rehvid (Michelin, Continental, Goodyear) kipuvad kestma kauem kui soodsamad alternatiivid. Sõltumata läbisõidust soovitame üle 6–8 aasta vanused rehvid välja vahetada, kuna kummisegu kaotab aja jooksul oma omadused.

Lamellrehvid jagatakse kahte põhikategooriasse vastavalt sellele, milliseks kliimaks need on loodud.

Põhjamaised lamellrehvid (Nordic):

• Mõeldud karmideks talvedeks (-15°C ja külmem)
• Rohkem ja sügavamad lamellid
• Parem haare lume ja jää peal
• Pehmem rehvisegu, mis on optimeeritud töötama ka väga madalatel temperatuuridel
• Sobivad ideaalselt Eesti kliimasse
• Näited: Nokian Hakkapeliitta R5, Michelin X-Ice Snow, Continental VikingContact 8

Kesk-Euroopa lamellrehvid:

• Mõeldud pehmemateks talvedeks (+15°C kuni -15°C)
• Madalamatel temperatuuridel rehvisegu muutub jäigaks ning haakumine võrreldav suverehvidega
• Vähem lamellikomplekse
• Parem haare märjal ja soolatud asfaltil
• Sobivad pigem suverehviks ja üleminekuperioodideks
• Suverehvina kasutades võimaldavad pikendada suverehvi hooaega – kevadel varem rehvid vahetada ja sügisel hiljem alla panna.
• Näited: Bridgestone Blizzak LM005, Goodyear UltraGrip Performance

Eesti kontekstis tungivalt soovitame põhjamaisi lamellrehve, sest need pakuvad paremat haaret talviste ekstreemsete olude korral. Kesk-Euroopa lamellid sobivad pigem suverehvideks. Suverehidena sobivad hästi neile, kes soovivad vältida rehvivahetuse tippe oktoobri lõpus ja märtsi alguses – nendega saab hooaega pikendada ning valida rehvivahetuseks sobivama aja.
NB! HeadRehvid.ee veebipoes peamistel Lääne-Euroopa lamellrehvidel eraldi märge tootekirjelduses välja toodud, mis lamellrehvi versiooniga tegu on.

Vale rehvirõhk vähendab rehvi eluiga, suurendab kütusekulu ja halvendab juhitavust. Liiga madal rõhk põhjustab ülekuumenemist ja äärte kiiremat kulumist, liiga kõrge rõhk aga vähendab kontaktpinda teega ja halvemab haarduvust. Kontrolli rehvirõhku vähemalt kord kuus ja enne pikemat teekonda.

Millal valida lamellrehvid:

• Sõidad peamiselt linnas või puhastatavatel teedel
• Sõidad palju märjal asfaltil
• Tahad vaiksemat sõitu
• Sõidad ka lõunapoolsetes piirkondades, kus naastud on keelatud

Millal valida naastrehvid:

• Sõidad palju maapiirkondades, kus teid vähem puhastatakse
• Kohtad tihti kõva jääd (nt põllumajandusettevõte, metsateed)
• Vajad maksimaalset haaret kõige raskematel talvistel tingimustel

Tehniliselt on lamellrehvidega suvel sõitmine lubatud, kuid see ei ole soovitav mitmel põhjusel:

Ohutus: Lamellrehvid on optimeeritud madalatele temperatuuridele ja talvistele oludele. Suvekuumusel muutub rehvisegu liiga pehmeks:

• Pikem pidurdusrada kuival asfaltil (+10-15% võrreldes suverehviga)
• Halvem käituvus kiiretel kurvidel
• Põhjamaised lamellrehvid (Nordic) muutuvad märjal ja kuumal asfaltil libedaks – rehvisegu ei ole loodud töötama kõrgetel temperatuuridel
• Kesk-Euroopa lamellrehvid taluvad sooja paremini, kuid väga kuumal asfaltil halveneb nendegi pidavus

Majanduslik aspekt:

• Kiirem kulumine – talverehvid võivad kuluda suvel 2-3 korda kiiremini
• Suurem kütusekulu – pehmem kummisegu tekitab kõrgema veeretakistuse (ca +5-10% kütusekulu)
• Lühem rehvide eluiga kokku

Kui siiski otsustad lamellrehvidega suvel sõita:

• Vali pigem Kesk-Euroopa lamellrehvid või aastaringsed rehvid – need taluvad sooja paremini kui põhjamaised – talveperioodil vali meie kliimale sobivad talverehvid
• Ole ettevaatlik märjal ja kuumal asfaltil – pidavus on oluliselt halvem kui suverehvidel
• Jälgi mustrisügavust (vähemalt 1,6 mm seadusega, soovitavalt 3 mm)
• Arvesta kiirema kulumise ja suurema kütusekulu

Jah, kõikidele ratastele tuleks paigaldada sama mudeli, sama mõõduga ja võimalikult sarnase kulumisastmega rehvid. See tagab ühtlase haardumise ja stabiilse käitumise pidurdamisel ja kurvides. Eriti oluline on see märjal teel. Kohustuslik on, et samal teljel oleks ühesugused rehvid ning soovituslik, et sama mustriga.

Õige rehvimõõdu leiad neljast kohast:

1. Auto ukseaval (B-piilar) – vasakpoolse esiukse ava serval on kleebis rehvimõõtudega
2. Kütusepaagi luuk – mõnedel autodel on info luugi siseküljel
3. Auto kasutusjuhend – tehnilised andmed sektsioonis
4. Maanteeameti e-teenindus – sisesta auto registrinumber ja näed lubatud rehvimõõte

Näide: 205/55 R16 91V

• 205 = rehvi laius (mm)
• 55 = külgseina kõrgus (% laiusest)
• R16 = veljesuurus (tollides)
• 91 = kandevõime indeks
• V = kiirusindeks

Oluline: Kasuta alati auto tootja poolt heakskiidetud mõõte. Vale mõõt võib mõjutada speedomeetri täpsust, auto käitumist ja kindlustuskaitse kehtivust.

Talveperioodil peavad olema talverehvid kõigil neljal rattal. Mõlemal teljel peavad olema sama tüüpi rehvid – lamellrehvid või naastrehvid.

Kas kõik neli rehvi peavad olema ka sama mustriga?

Erinevad rehvid ees ja taga võivad tekitada ohtliku käitumise – auto võib libedal teel ettearvamatul viisil reageerida pidurdamisel või kurvides. Seega on soovituslik kasutada sama tootja sama mustriga rehve nii esisillas kui tagasillas.

Samuti peaksid kõik neli rehvi olema võimalikult sarnase mustrisügavusega. Kui ühel teljel on uued rehvid (8 mm) ja teisel kulunud (4 mm), võib auto libedal teel “üle- või alajuhitavaks” muutuda.

Soovitus: Vaheta kõik neli rehvi korraga või vähemalt paarid (telgede kaupa). Uuemad/paremad rehvid pane tagateljele, sõltumata sellest, kas auto on esiveoline või tagaveoline. Nimelt on läbi rooli võimalik tunnetada juhitavuse kadumist esisillas ning ohule võimalus õigeaegselt reageerida. Tagasillas haardumise kadu märgatakse üldjuhul alles siis, kui juhil ei ole võimalik enam situatsiooni korrigeerida.